Kevadine Kreeka

4. aprill – Esimene päev

Lennud Tln-Frankfurt-Ateena. Ateena kesklinn. Ekslemine hotelli. Metroo. Akropol. Restoran Akropoli jalamil. Aristotelese hotell.

Kuna lend Tallinnast Frankfurti startis natuke peale kuute hommikul, siis olime lennujaamas juba õige varakult. Eelnevat und oli napilt kahe tunni jagu. Energiat andis lennujaamast soetatud marja smuuti ning teekond Frankfurti poole võis alata. Juba enne starti sai lennukis kuuldavaks tagapingist ühe meesterahva sügavast unest tingitud norskamine. Õnneks suikusime enamik tema eeskujul üsna varsti peale õhkutõusu ka ise unelainele. Segavakas faktoriks sai nüüd vaid ebamugav asend ja kange kael. Lennukis jagatud hommikusöök sooja võileiba ning muffini näol andis juurde uut energiat oodata järgmist lendu Ateenasse.

Frankfurtis õnneks kaua ootama ei pidanud ning üsna pea ootas meid juba uus boardimine ning seekord juba Ateenasse...

Ateena lennujaamas leidsime üles ka Sulevi, kelle lend jõudis üsna sarnasel ajal meiega. Ateena soe õhk tõi suule laia naeratuse. Lennujaamas kesklinna viis meid buss nr X95 ning sõit kestis ühtekokku tunnikese jagu. Jõudes kohale, otsustasime, et kuna kaardi pealt ei tundunud meie Aristotelese hotell just kõige kaugemal olevat (mis meile eestlastele see väike kõnd ikka ära ei ole), võtame teekonna ette jalgsi. Hiljemalt selgus, et olime oma võimeid, Kreeka vingerdavaid väikeseid tänavaid ning mägist reljeefi pisut alahinnanud. Jõudsime oma lihasjõul välja Ateena Akropolini, mille jalamil paikneva kohaliku restorani teenindajate sõnul oleks meil siiski targem olnud valida transpordiks kiirem ja mugavam metroo. Nende sõnade saatel läksime otsima lähimat metroopeatust ning juba õige pea (peale väiksemat ekslemist-seiklemist) jõudsime soovitud sihtpunkti – Aristotelese Hotelli, mis nagu selgus, asub küllaltki slummiliku väljanägemisega ghettos.

Check-in edukalt tehtud ning kotid mugavalt tubadesse paigutatud, asusime tagasi teele Ateena kesklinna – seekord juba 8 kilo kergemana.