7. aprill

Delfi  - Teeba - Loutraki (Hotell Marko) - Korinthos – Loutraki

Hotell Athina hommikusöök oli igati kiiduväärt. Just parasjagu, maitsev ja hea. Vestlesime veel pisut hotelli omanikega, kes soovitasid meil kindlasti ka Napflioni vaatama sõita (mis tagantjärele oli igati asjalik ja väärt soovitus!!). Kinkisime neile nende sõbralikkuse tänutäheks pudeli veini ning meie teekond Kreekas jätkus, sihiks seekord Teeba-nimeline linn.

Teebasse jõudes pidime aga kurbusega nentima, et muuseum, mille külastamiseks olimegi selle teekonna ette võtnud, oli aga paraku suletud. Leppinud selle teadmisega, jalutasime Teebas pisut ringi (mis jättis endast küll kohati väljasurnud mulje), kuni leidsime ühe sobiliku koha kus maha istuda ning Sulevi ettekannet kuulata. Hiljem leidsime sealt lähedalt ka pooljuhuslikult ühed Mükeene hauakoopad, kuhu kohalikud olid ilmselt andami näol toonud kilekotitäie oma isiklikku prügi.

Sõit Loutraki suunas andis meile imepärase võimaluse tutvuda Kreeka kohalike raadiojaamade ja sealset lõunamaist muusikamaastikku nautida. Jõudes kuurortlinna Loutrakisse, parkisime oma õietolmused ustavad suksud vabadele parkimiskohtadele ning läksime avastama järjekordset hotelli – seekord oli selleks õnnelikuks Hotel Marko. Meie kolmene tuba oli väike, ent igati korralik, varustatud rõdu ning külmkapiga (kuhu leidsid oma tee poolsoojad Amstelid). Ahjaa, mis veel lisaks – tube ehtisid laemaalingud, millel oli kujutatud helesinist taevast õrnade valgete pilvekestega. Kahjuks ei peegeldanud see aga antud päeva kohalikku taevaolu – ilm oli ähvardavalt hämar ning tundus, et varsti on oodata kõuemürinat.

Enne starti Korinthosesse, otsustasime keha kinnitada hotelli lähedal olevas väikeses söögikohas The Clock (kusjuures saime veel natuke vihma kaela, mistõttu pidi ostustamine antud koha kasuks eriti kärmelt käima). Olime koha ainukesed kliendid, hõivates pea kogu sees olevatest laudadest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et söök oli imehea (tellisin kebabi, mille portsjon jäi mul paraku lõpuni vallutamata...), hinnad mõistlikud ning kaubapeale saime kuulata Eesti muusikat (mis oli parasjagu veider, arvestades et istusime soojas Kreekas ning keegi meist ei mõelnud eriti lumise kodumaa peale) ning maja kulul omapärase magustoidu, mis hõlmas klaasitäit vett ning selle sees teelusikat, millel mingisuguse veidra konsistentsiga valge ollus. Nähes, et Sulev, kes võttis enda peale otsustava rolli seda imeasja esimesena katsetada, peale taolist eksperimenti veel endiselt meie seas elusalt ja tervelt viibis, saime juurde julgust see veider asi ka ise ära katsetada. Maitselt oli tegu äärmiselt magusa, sulanud draakonikommi meenutava, pehme ainega. Väga veider ja omalaadne kogemus igatahes.

Sõit Korinthosesse kulges rahulikult ning ahhetades mäestikuvaadete üle. Selgus, et olime taaskord jõudnud Akrokorinthosele liiga hilja – nimelt oli kindlus juba kella 15st kinni (see on neil mingi kohalik omapärane komme või arusaam, et päeva aktiivne pool vältab kuni kella 15ni, peale seda keerab igaüks rahulikult oma kookonisse ja jääb vaguralt järgmist päeva ootama, et taaskord siis enda vaimu mõne kultuuriobjektilt saadud kogemusega virgastada – kuid seda vaid kella kolmeni!) - meie jõudsime sinna kerge hilinemisega 18 ajal. Tegime kiired skitsid (vapramad õues tuule käes, mitte nii vaprad turvaliselt autos) ning otsustasime, et proovime järgmise päeva hommikul uuesti. Tagasi sõites silmasime pooljuhuslikult allpool üksikuid varemeid, kuhu otsustasime tunde järgi kohale sõita. Selgus aga, et ka see sihtpunkt oli selleks korraks suletud ning leidsime, et külastame seda enne homset Akrokorinthost.

Niisiis suundusime tagasi Loutrakisse. Õhtul patseerisime natuke mööda kohalikke tänavaid ning seejärel rannapromenaadil. Tegime rannal paar omapärast läbikumavat grupipilti, peale mida valisime välja ühe sobiva kohviku ning sättisime ennast sinna istet võtma. Muide – seal oli meie Kreeka reisi odavaim majavein, 1 liiter = 5€. Kuna ilm muutus tuulisemaks, naasesime lõpuks hotelli. Õhtu jätkus mõnuledes hotellitoas kergelt jaheda Amsteli saatel. 

Foto: Anneli Kompus

Foto: Sulev Nurme

Foto: Kadri Mets

Foto: Kadri Mets

Foto: Argo Ingver

Foto: Argo Ingver

Foto: Anneli Kompus

Foto: Anneli Kompus